Soome koolitaks pagulastest ehitajad

Soome ehitustööliste ametiühing naerab aga mõtte välja.

„Ehitusalal võiks lähiaastatel välja õpetada kümneid tuhandeid varjupaiga saanud inimesi,“ ütleb Soome ehitusettevõtjate liidu Rakennusteollisuus RT tegevjuht Tarmo Pipatti. See võiks toimuda tavalise kutseõppe vormis, pannes erilist rõhku soome keele õppimisele. 

Töökäsi on ehitusel vaja, sest palju seniseid töötajaid siirdub lähiajal pensionile ning noori tuleb vähem peale. Juba praegu on oskustöölistest nappus käes, märgib Pipatti.

Soome töö- ja majandusministeeriumis pagulaste teemaga tegelev Kristina Stenman möönab samuti, et ehitusalal on töökäsi juurde vaja ning et juba praegu on ehitajate hulgas palju välismaalasi.

Ehitusettevõtjate liidu hinnangul on ehitusalal praegu tööl ca 30 000 välismaalast.

„Meie ala ettevõtetele ei ole see mingi uus asi, et tööplatsil on välismaalased. Suurtel ettevõtetel on selleks mängureeglid paigas, pole erilist vahet, millise maa kodanikud ehitavad,“ ütles Pipatti.

Tegemist oleks korralike töökohtadega. Pagulaste seas on palju noori mehi, kellele ehitusala võiks huvi pakkuda.

Soome ehitajate ametiühingu Rakennusliitto esimees Matti Harjuniemi ütleb, et see kõik on ilus jutt ja mingit asja sellest ei saa. „Pagulaste koolitamine on okkaline ja pikk tee. Seda on varemgi nähtud. Ja tihti olukordades, kus toimub saneerimine ja töö otsa saab, on just pagulased need, kes esimesena koondamisteate saavad.“

Jutt kümnetest tuhandetest ajab Harjuniemi naerma. Pagulased alustavad nullist – nad ei jaga midagi valdkonnast, soome kultuurist ega mõista keelt. Esmalt tuleb tema sõnul Soomes töökoht leida kohapeal juba kutsekoolides hariduse saanud Soome enda noortele. Pagulaste vastu pole aga liidul midagi, kinnitas Harjuniemi.

Kommentaar

Koolitusi saab vastavalt vajadusele

Erko Vanatalu, Töötukassa avalike suhete juht

Töötukassa nõustab pagulastest tööotsijaid ja osutab neile teenuseid vastavalt sellele, millist tööd nad soovivad, mis takistab nende tööle saamist ja millist abi nad tööle saamiseks vajavad. Koolituste pakkumisel hindame ühelt poolt, milliseid oskusi on konkreetsel tööotsijal tööle saamiseks vaja täiendada või juurde õppida, näiteks erialaoskused, keele- või arvutioskus, ettevõtlusalased teadmised. Teiselt poolt arvestame, millised on piirkonna tööandjate tööjõu vajadused.